Külmutatud pitsa

Eile kui läksin Selverisse, et natuke õhtuks süüa osta kõndisin mööda sügavkülma letist ja seal olid hästi ahvatlevalt seatud kahte sorti pitsad. Kui muidu on seal kõik pitsad virna laotud, siis need olid kenasti püsti sätitud, peal suur kiri VEGETARIAN.

Haarasin puht emotsionaalselt ja veidike näljasena seente ja tofuga versiooni kaasa.
Kodus pistsin selle ahju endal ühe teise külmutatud pitsa slogan kõrvus kumisemas, see kõlab midagi sellist: "Bla-bla-bla, nagu tõelises Itaalia pitseerias."
Tõelises Itaalia pitseerias ma käinud ei ole aga enne olen oma elus külmutatud pitsat söönud küll ja ausalt see pitsa erines neist kõigist teistest ainult selle poolest, et seal ei olnud liha ega juustu peal. Kõhu sai täis aga hea ei olnud.
Mida ma siis ootasin eks.

Ma oleks võinud ise ju kodus süüa teha. Muskaatkõrvits ootab ammu juba supiks keetmist. Makarone ja riisi ka on ja üldse ei peaks lapsele õpetama sellise jura söömist.
Tõsi-tõsi.
Aga tõesti mõtlesin, et äkki saab nii, et ei pea ise üldse vaeva nägema ja saab kõhu täis ja võib-olla on maitsev ka.

Aga on hoopis nii vist, et mõne asja puhul tead, et see ei ole hea. Aga aeg-ajalt ikka proovid, et endale meelde tuletada, et alati ei ole lihtsaim valik parim valik.

♡