Kuidas luua rutiini? ehk Mia ei jää endiselt kuidagi magama aga magab hästi
Jah. Kuidas luua rutiini?
Rutiin on ju see, mis on väikesele lapsele väga oluline. See aitab jonnituure kontrolli all hoida ja väsimust ning tühja kõhtu ennetada.
Meil on hetkel suur rutiiniikaldus. Kui vahepeal sai kõik juba enam-vähem ja erinevate tegevuste kellaajad olid suhteliselt samad siis hetkel ei ole meie päevad vennad. Nad ei ole isegi mitte kauged sugulased.
Ühel päeval ärkab Mia ülesse kell 6.20 ja järgmisel magame me kella poole kümneni. Samuti on söögiaegu raske ajatada. Ilmselgelt ei taha me kell 12 lõunat süüa kui oleme kell kümme hommikusööki söönud.
Esmaspäevast alates otsustasin ma proovida aru saada mida ja mis kell me teeme ehk otsustasin panna märkmikusse kirja kõik Mia söödud banaanid ja magamata lõunauned koos koguste ning kellaaegadega. Tavaliselt sai söödud banane rohkem kui magatud lõunaune tunde.
No ei tööta meil endiselt see lõunaune värk. Just vaatasin, et viimati kirusin Mia magamist 19. märtsil. Seda postitust saab lugeda siit.
Ma endiselt kuskil kella kolmeni üritan teda magama panna. Loen raamatuid. Jutustan lugusid. Võtan laulujoru ülessee. Ja teen seda kõike nii uinutava, rahuliku ja monotoonse häälega kui vähegi võimalik on.
Kui Mia aeg-ajalt mu jutustamisele sõna sekka ei ütleks siis jääksin ma ilmselt ise magama. Ma proovin heaga- "Kallis Mia, jääme nüüd tudule, ma olen ju ka väsinud!". Proovin natuke konkreetsemalt- "Mia nüüd on uneaeg, jääme kohe magama. Pane pea padjale ja silmad kinni!".
Proovime voodis magama jääda ja proovime diivanil magama jääda. Süles, kaisutades ja lihtsalt pikutades. Mitte midagi.
Hiljemalt kella nelja ajal lõpetan ma üritamise, ja siis muidugi on ta kuskil kella viieks nii väsinud, et jääks kohe magama kui ma talle vaid ühe lehekülje Triinut ja Taavit ette vuristaks.
"Aga no hilja, kallis Mia. Liiga hilja."
Siis algab mul uus missioon. Tegeleda temaga, et ta magama ei jääks. Õnneks siis tuleb kohe-kohe Silver koos uue hingamisega koju ja see viib Mial une silmist ja mõtted mujale. Mul ka. Vähemalt mõneks tunniks.
Sest kell kaheksa hakkame ju juba jälle magama sättima. Kas ainult mulle tundub, et elu ongi ainult üks magamine ja söömine? Ok, see selleks. Pesud, riiete vahetused ja muud toimungud tehtud, alustame jälle Triinu ja Taavi lugude lugemisega. Või Kaspari lugude. Täna mul vedas, sain vahelduseks Londisted lugeda. Aga ainult neid lehekülgi kus on pildid. Väga veider lugu tuli kokku.
Tegelikult võiks ju jättagi ta ilma lõunauneta. Olen seda kaalunud. Aga väike lootus alati on, et äkki ta täna magab. Äkki täna jääb ta magama ja ma saan need paar tundi oma aega. Need hindamatud paar tundi mil ma saan ka magada, rahulikult kohvitada, lugeda, telekat vaadata, üksi vannis olla. Täiega igatsen neid päevaseid tunde iseendale.
Aga no vähemalt on ööunne jäämisega Mial veidi paremad lood. Hahhhhaa, seda ta päris vahele veel jätnud ei ole.
Ja natuke on Mia magamise juures ikka positiivset ka- kui ta juba magab, siis täiega. Hommikuni. Sirgelt ilma öiste ärkamisteta.
Mis ma ikka virisen. Enam ei virise.
Head ööd, Mia magab juba ammu!
Rutiin on ju see, mis on väikesele lapsele väga oluline. See aitab jonnituure kontrolli all hoida ja väsimust ning tühja kõhtu ennetada.
Meil on hetkel suur rutiiniikaldus. Kui vahepeal sai kõik juba enam-vähem ja erinevate tegevuste kellaajad olid suhteliselt samad siis hetkel ei ole meie päevad vennad. Nad ei ole isegi mitte kauged sugulased.
Ühel päeval ärkab Mia ülesse kell 6.20 ja järgmisel magame me kella poole kümneni. Samuti on söögiaegu raske ajatada. Ilmselgelt ei taha me kell 12 lõunat süüa kui oleme kell kümme hommikusööki söönud.
Esmaspäevast alates otsustasin ma proovida aru saada mida ja mis kell me teeme ehk otsustasin panna märkmikusse kirja kõik Mia söödud banaanid ja magamata lõunauned koos koguste ning kellaaegadega. Tavaliselt sai söödud banane rohkem kui magatud lõunaune tunde.
No ei tööta meil endiselt see lõunaune värk. Just vaatasin, et viimati kirusin Mia magamist 19. märtsil. Seda postitust saab lugeda siit.
Ma endiselt kuskil kella kolmeni üritan teda magama panna. Loen raamatuid. Jutustan lugusid. Võtan laulujoru ülessee. Ja teen seda kõike nii uinutava, rahuliku ja monotoonse häälega kui vähegi võimalik on.
Kui Mia aeg-ajalt mu jutustamisele sõna sekka ei ütleks siis jääksin ma ilmselt ise magama. Ma proovin heaga- "Kallis Mia, jääme nüüd tudule, ma olen ju ka väsinud!". Proovin natuke konkreetsemalt- "Mia nüüd on uneaeg, jääme kohe magama. Pane pea padjale ja silmad kinni!".
Proovime voodis magama jääda ja proovime diivanil magama jääda. Süles, kaisutades ja lihtsalt pikutades. Mitte midagi.
Hiljemalt kella nelja ajal lõpetan ma üritamise, ja siis muidugi on ta kuskil kella viieks nii väsinud, et jääks kohe magama kui ma talle vaid ühe lehekülje Triinut ja Taavit ette vuristaks.
"Aga no hilja, kallis Mia. Liiga hilja."
Siis algab mul uus missioon. Tegeleda temaga, et ta magama ei jääks. Õnneks siis tuleb kohe-kohe Silver koos uue hingamisega koju ja see viib Mial une silmist ja mõtted mujale. Mul ka. Vähemalt mõneks tunniks.
Sest kell kaheksa hakkame ju juba jälle magama sättima. Kas ainult mulle tundub, et elu ongi ainult üks magamine ja söömine? Ok, see selleks. Pesud, riiete vahetused ja muud toimungud tehtud, alustame jälle Triinu ja Taavi lugude lugemisega. Või Kaspari lugude. Täna mul vedas, sain vahelduseks Londisted lugeda. Aga ainult neid lehekülgi kus on pildid. Väga veider lugu tuli kokku.
Tegelikult võiks ju jättagi ta ilma lõunauneta. Olen seda kaalunud. Aga väike lootus alati on, et äkki ta täna magab. Äkki täna jääb ta magama ja ma saan need paar tundi oma aega. Need hindamatud paar tundi mil ma saan ka magada, rahulikult kohvitada, lugeda, telekat vaadata, üksi vannis olla. Täiega igatsen neid päevaseid tunde iseendale.
Aga no vähemalt on ööunne jäämisega Mial veidi paremad lood. Hahhhhaa, seda ta päris vahele veel jätnud ei ole.
Ja natuke on Mia magamise juures ikka positiivset ka- kui ta juba magab, siis täiega. Hommikuni. Sirgelt ilma öiste ärkamisteta.
Mis ma ikka virisen. Enam ei virise.
Head ööd, Mia magab juba ammu!
 |
| "Mia, naerata!" |
♡
Comments
Post a Comment