Mida külvan, seda lõikan

Eelmisel nädalal, kui meie sõbrad Budapestis olid, käisime me kõik koos ühes ABC poes veini ostmas. Ok, tegelt see veini ostmine ei ole siin postituses isegi oluline, aga las ta siis olla. 

Ühesõnaga, me ostsime veini. Aga lisaks veinile ostis Ave meile kõigile õnneküpsised. 

Mulle ütles fortuuna, et ma lõikan kasu sealt, kuhu ma ise panustan ehk siis sama, mis Eesti vanasõna "Mida külvad, seda lõikad." ütleb.

Või "What goes around, comes around.".

Elu on lihtsalt selline, et keerad s*tta, saad s*tta. Oled hea, saad headust. Olen selle endale kunagi omal nahal ja väga valusalt ära tõestanud. Hetkel on see üks minu elu peamisi tõdesid. Lihtsalt hoian alati meeles, et saan alati seda, mida ise olen nõus andma. Olgu see siis aeg, raha, sõnad, asjad või armastus... 

Ma saan teiste inimeste aega, kui olen nõus oma aega panustama. Ma saan häid sõnu, kui olen ise hea ja ütlen häid asju. Mind armastatakse kui mina armastan. Raha ja asjad on vahendid (ma tean, et väga vajalikud vahendid), aga kui mul on natuke ja seda oma natukest jagan, siis ei saa ma vaesemaks jääda. Ja minu natuke võib olla teise inimes palju.

Kahjuks, täna, lugedes internetti, vaadates sõnumeid ja kommentaare, vaadates mida inimesed üksteisele kirjutavad, ja mida nad üksteise perede ja laste kohta ütlevad, näen ma, et väga paljud inimesed ei tea seda eriti lihtsat filosoofiat. 

Ma tean, et inimesed eksivad. Teevad vigu. Ütlevad halvasti ja lähevad liiale... aga kus on piir kiusamise, mõnitamise ning vastik olemise ja emotsionaalsuse või äkkvihas halvasti ütlemise vahel? See piir on olemas aga tihti tundub, et kui kuskil on publikut ja võimalust endale tähelepanu tõmmata, siis unustavad inimesed selle olulise tõe hea olemisest lihtsalt ära.

Ära sina seda unusta, et hea on palju parem olla, eks! 

Mina luban, et mina ka ei unusta. 

Ja nii muudame me koos maailma paremaks. 

♡