Jaanuari raamatud: "Budapest Noir", "Minu Kennedy" ja "Metsik"

Mul oli plaan lugeda jaanuaris läbi neli raamatut. Lugesin kolm.
Kas sel kuul loen viis? Veel ei tea.

Ma ei oska, ja tegelikult ei tahagi, raamatute sisu siin täpsemalt lahti kirjutada ja sellepärast lisan nüüd oma loetud raamatute juurde tärnikesed:

★★★★★ - väga hea, soovitan kindlasti
★★★★ - täitsa hea, soovitan
★★★ - okei, võib lugeda
★★ - kehvapoolne, pigem ei soovita
★ - halb, ei lugenud ise ka lõpuni


Jaanuaris loetud raamatud:

1. "Budapest Noir" ★★★★★ - Mulle meeldis see raamat väga! Ma tean neid tänavaid ja väljakuid, kus selle raamatu tegevus toimub. Käisin mõttes tegelastega kaasa ja sain ka Budapesti ajaloo kohta üht-teist teada. Selles raamatus on detailsed linnakirjeldused, inimeste lood ja kaasahaarav mõrvamüsteerium mõnusalt kokku põimitud.

2. "Minu Kennedy" ★★★★ - Hakkasin seda raamatut täiesti lambist lugema. Lihtsalt ei osanud midagi välja valida ja võtsin suvalise raamatu. Minu jaoks oli tore üllatus, et raamat räägib osaliselt Santiago de Compostela palverännakust. Olen sellest rännakust väga huvitatud ja mõne aja pärast ka ise sinna matkama minemas. Sain paar head soovitust ja nippi ka teele kaasa. Ja Stig Rästa meenutused lapsepõlvest ja elust Lasnamäe paneelmajas ei jätnud mind ka külmaks.

3. "Metsik" ★★★★★ - Selle raamatu kallale otsustasin ma asuda juba siis, kui mul Rästa oma veel läbi ei olnud. "Metsik" on nii emotsionaalne raamat ja ma nautisin selle lugemist väga. See raamat on ka palverännakust, aga hoopis Pacific Crest Trailist Ameerikas.

Alustasin juba ka veebruari esimese raamatu "The Subtle Art of Not Giving a F*ck" lugemist. Ei tea veel, kas selle ka lõpetan, ma olen eneseabiraamatute suhtes kuidagi väga kriitiliselt meelestatud ja tihti ei viitsi neid lõpuni lugeda.

Head ööd! ☽

♡