Kuidas me Miaga mu hüpoteetilise tuka pärast tülli läksime

Leidsin ühe põgusa avaldamata postituse (kirjutatud 20.02.24) ja miks mitte see just täna avaldada!

Head lugemist!

-------------------

Kõik algas hambapesuga, Mia pesi rahulikult ühe käega hambaid ja sobras teisega minu asjades, kuni leidis juuksurikäärid, mis ma kunagi häääääääästi ammu ostsin arvates, et see hoiab raha kokku ja saan ise oma juukseotsi piirata. See oli päriselt mega ammu ehk mingi 14 aastat tagasi, kui Enelit minu juuste elus veel ei olnud.

Mia küsis, et miks mul sellised teravad käärid on. Ma ütlesin, et need käärid on mõeldud juuste lõikamiseks. Võtsin need enda kätte ja tegin liigutuse, nagu lõikaksin oma juukseid. EI LÕIGANUD PÄRISELT, paar karva otsast said ripsata.

Mia hakkas kärkima: "Emma sa ei lõika endale tukka, see on kohutav, haige soeng!"

Ma: "Misasja, sa üldse tead, mis see tukk on?"

Mia: "Jah, SEE", ja teeb poole otsmiku peal sõrmedega lõikava liigutuse. Ja lisab: "Emme sa kahetsed!"

Ma naeran südamest. Mida enam ma naeran, seda rohkem Mia närvi läheb, mida enam ta närvi läheb, seda enam ma naeran.

Järsku jääb ta vait, ma ka. 

Mia: "Emme, vii need siit minema" 

Ma: "Kuhu?" 

Mia: "Kööki".

Viin käärid kööki sahtlisse ja hakkan ise hambaid pesema. Kuulen, et Mia kobistab köögis, hiljem avastan, et kääre pole. Ta peitis need ära! Inimene arvab, et ma pole võimeline endale köögi- või paberikääridega tukka lõikama. Hahha, loodame, et mul ei teki tungi talle vastupidist tõestada.

Kui ma ebausklikum oleks, siis ma arvaks, et Eneli muundas end Mia kehasse ja tegi mulle selgeks, mis ta mu tuka-mõttest arvab. 

-------------------

Aga nagu me teame, siis tegelikult ma endale tuka sain (Eneli lõigatud) ja õppetunni ka, et tegelikult ma ei viitsi selle tukaga tegeleda, aga ma ei kahetse. Käärid leidsin ka üles.

Imevahvat päeva sulle ja tegelikult on hea mitte oma juukseid liiga tõsiselt võtta! 

Hetkel olen selline lõvilakk ⬇️ :D 

♡