Lugemispäevik: Mees
Eile sain oma märtsi raamatu läbi, milleks oli Jesper Parve "Mees". Tegemist eneseabi õpikuga meestele ja raamatus on tihti mainitud olevust nimega "keskmine eesti mees".
Tegelikult ma arvasin, et sellist klišeelist eesti meest olemas ei ole. Aga teate, tegelikult on. Ja ka tean selliseid. Küll õnneks mitte palju - ehk paari. Minule, nagu ka Jesperile, meeldivad teistsugused inimesed.
Ma ei ole ära otsustanud, kas mulle meeldib see "Mees" või ei meeldi. Olen autoriga tegelikult peaaegu alati päri...
Tegelikult ma soovitan seda raamatut lugeda eesti mehe naisel. Naisel, kes on muutunud näägutavaks ja manipuleerivaks, ning ootab nokk lahti, et midagi muutuks. Selliseks muutuvad õnnetud naised, kes hakkavad vaikselt kibestuma ja kes ei oska oma mehega suhelda.
Naine, palun küsi oma mehe käest, kuidas tal päriselt läheb. Küsi tema käest, mis edasi saab, kui arvad, et olete mõlemad õnnetud või elu võiks olla selline või teistsugune. Ära küsi oma sõbrannade käest, küsi oma mehe käest. Vaata talle silma ja armasta teda. Sa ise oled ta välja valinud. Ja kui sind ei huvita kuidas tal päriselt läheb, siis minge lahku. Nii lihtsalt on, milleks raisata üksteise aega ja närve.
Enda jaoks joonisin alla raamatus lause: "Aga meeles peab pidama, et vabadus ei ole tegelikult see, kui võid teha mida tahad, vaid see, kui võid jätta tegemata asjad, mida sa ei taha teha".
Selles raamatus on läbiv mõte, et kolmekümneselt on veel nii palju aega asju muuta ja otsast alata. Et ei ole nii, et kui oled 30 ja ei ole lapsi, koera ja pangalaenu, oled kadunud mees, ja jääb üle veel oodata ainult surma, et järgmises elus saaks uuesti proovida olla tõeline mees ja teha suuri tegusid. Meil, kolmekümnestel, on veel s*taks aega oma elu pekki keerata, või vastupidi - korda seada.
Oleme mehed või naised, tegelikult tahame ju tunda end hästi ja olla õnnelikud. Tahame, et vajaksime neid, kes vajavad meid. Ja raha tahame ka.
Hindan ka meeletult seda, et raamatu autor julgustab elama, reisima ja võtma ette asju, mille õnnestumist keegi ei saa garanteerida. Tahan olla, ja loodan et olengi selline sõber ja naine, kes julgustab katsetama uusi asju ja inspireerib elama täiel rinnal, reisima ja avastama. Kõik ebaõnnestuvad mõnikord - so what.
Samuti õpetas mulle Parve, et märkmik olgu alati voodi kõrval ja latte kohv ei sobi joomiseks söögi kõrvale.
Tegelikult ma arvasin, et sellist klišeelist eesti meest olemas ei ole. Aga teate, tegelikult on. Ja ka tean selliseid. Küll õnneks mitte palju - ehk paari. Minule, nagu ka Jesperile, meeldivad teistsugused inimesed.
Ma ei ole ära otsustanud, kas mulle meeldib see "Mees" või ei meeldi. Olen autoriga tegelikult peaaegu alati päri...
 |
| Raamat "Mees" |
Tegelikult ma soovitan seda raamatut lugeda eesti mehe naisel. Naisel, kes on muutunud näägutavaks ja manipuleerivaks, ning ootab nokk lahti, et midagi muutuks. Selliseks muutuvad õnnetud naised, kes hakkavad vaikselt kibestuma ja kes ei oska oma mehega suhelda.
Naine, palun küsi oma mehe käest, kuidas tal päriselt läheb. Küsi tema käest, mis edasi saab, kui arvad, et olete mõlemad õnnetud või elu võiks olla selline või teistsugune. Ära küsi oma sõbrannade käest, küsi oma mehe käest. Vaata talle silma ja armasta teda. Sa ise oled ta välja valinud. Ja kui sind ei huvita kuidas tal päriselt läheb, siis minge lahku. Nii lihtsalt on, milleks raisata üksteise aega ja närve.
Enda jaoks joonisin alla raamatus lause: "Aga meeles peab pidama, et vabadus ei ole tegelikult see, kui võid teha mida tahad, vaid see, kui võid jätta tegemata asjad, mida sa ei taha teha".
Selles raamatus on läbiv mõte, et kolmekümneselt on veel nii palju aega asju muuta ja otsast alata. Et ei ole nii, et kui oled 30 ja ei ole lapsi, koera ja pangalaenu, oled kadunud mees, ja jääb üle veel oodata ainult surma, et järgmises elus saaks uuesti proovida olla tõeline mees ja teha suuri tegusid. Meil, kolmekümnestel, on veel s*taks aega oma elu pekki keerata, või vastupidi - korda seada.
Oleme mehed või naised, tegelikult tahame ju tunda end hästi ja olla õnnelikud. Tahame, et vajaksime neid, kes vajavad meid. Ja raha tahame ka.
Hindan ka meeletult seda, et raamatu autor julgustab elama, reisima ja võtma ette asju, mille õnnestumist keegi ei saa garanteerida. Tahan olla, ja loodan et olengi selline sõber ja naine, kes julgustab katsetama uusi asju ja inspireerib elama täiel rinnal, reisima ja avastama. Kõik ebaõnnestuvad mõnikord - so what.
Samuti õpetas mulle Parve, et märkmik olgu alati voodi kõrval ja latte kohv ei sobi joomiseks söögi kõrvale.
 |
| Kaks käevõru - Breathe on mul Kaijaga sõbrapaela eest. Warriori tegin endale rasedana meeldetuletuseks, et hoolimata suurest kogust olen ikkagi ninja. |
♡
Comments
Post a Comment