Lugemispäevik: Minu Oskar ja asjad ja India ja esimesed liblikad

Aastal 2018 loen iga kuu vähemalt ühe raamatu läbi.

Ütlen endale oma raamatute lugemise lubaduse eest aitäh!
Võtan seda väga tõsiselt ja natuke täpsustan ka, et pean lugema igas kuus ühe raamatu. Mitte lihtsalt aastas 12 raamatut. Ette ega järele lugemine ei ole lubatud.

Piinlik küll aga eelmisel aastal lugesin kokku ühe raamatut. Kahte alustasin aga mõlemad jäid pooleli.
Üks neist M. Raud "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda" ja teine S. R. Covey "Väga efektiivse inimese 7 harjumust". Mõlemad olid loetavad aga mitte head.
Mihkel räägib mu peas alati veidi ülbe tooniga ja mind häirib see. Samuti ma tean neid asju juba millest ta seal jutustab.
Teine heietas liiga palju. Ühesõnaga eneseabi mulle hästi peale ei lähe. Seda näitab ka see, et hetkel käsil olev J. Parve "Mees" ei edene nii edumeelselt nagu eelnevad sel aastal loetud teosed.

Niisiis, sel aastal olen juba rohkem raamatuid läbi lugenud kui eelmisel aasta kokku

• Imre Kaas "Minu esimesed liblikad" (jaanuar)

Kuna ma esimesel jaanuari päeval veel ei teadnud oma antavatest uusaasta lubadustest midagi ja mõtlesin need välja alles jaanuari lõpus, täpsemalt 28. jaanuaril, siis selle raamatu lugemiseks mul kaua aega ei olnud. 

Õnneks ei olnud vajagi. Lugu jooksis hästi ja lugesin selle järjest läbi.
Tegemist noorteromaaniga, mis meenutab kohati endagi lapsepõlve maal.

Kunagi kui Tallinnasse kooli läksin ja ütlesin, et elan maal ja sõidan bussiga igal hommikul kooli, siis kiputi arvama, et elan kuskil farmis ja kasvatan kanu ja lambaid.
See tuli lihtsalt meelde seda raamatut lugedes.

• Eva Kaun "Minu India" (jaanuar/veebruar)

See raamat läheb kindlasti minu lugemise top raamatute hulka. Väga lustlik, hästi ja humoorikalt kirjutatud lugu. Toob hästi välja India eripärad ja arusaamad asjadest/ elust.

Mu lemmik osa raamatus oli see, kus autor rääkis oma seiklustest India rongiliikluses. Kas teadsite, et indialased ei ütle kunagi millal nad kohale jõuavad, vaid millal nad tulema hakkavad. Seda sellepärast, et sel maal ei ole imelik kui rongid ei liigu etteantud graafiku alusel ning nad võivad hilineda kuni 36 tundi.
Ma arvan, et nii on paljude asjadega elus. Sa ei tea millal Sa kohale jõuad aga tead millal hakkasid liikuma või millegi saavutamiseks pingutama. Isegi kui alguses on vaja veidi oodata.

Oskar ja asjad piltide autor A. Pikkov on ka minu käele tätoveeritud jänese joonistanud

• Andrus Kivirähk "Oskar ja asjad" (veebruar)

Selles veidi aeglaselt algavas loos on väga ägedalt asjadele isikupära, hääled ja lood antud. Selle raamatu lugemise ajal vaatasin vist ka ise asju veidikene teise pilguga. 

Ja Oskari punane õhupall, meist kõigil on olnud elus vähemalt üks punane õhupall!

Kindlasti tahan veel A. Kivirähki lasteraamatuid lugeda, nägin juba õe instagramist, et Lisbeth oli endale "Kaka ja Kevad" saanud.

Mia on alati mu raamatutest väga huvitatud, lugemispisik on ehk juba idanema pandud

♡