Lastega kodus

Olime Miaga mõned päevad Haapsalus ja hetkel on mul jälle käsil kolmelapselise pere üksikemaks olemine. See tuleb mul muide tunduvalt paremini juba välja. Enam ei unustanud pooli asju maale maha ja ülejäänut poolt autosse kui suure surma ja saja pakiga Tallinna koju tulime.

No toad on ikka nii segamini, nagu pomm oleks plahvatanud aga selle elame üle. Ütlesin täna Lisbethile, et oh, ma pean koristama aga üldse ei viitsi. Ta nii armsalt ütles mulle, et ära korista, teeme seda hiljem, pead ka natuke puhkama.
Mul oli vaja seda kuulda. Ja me puhkasime kõik koos. Ning hiljem koristasime ka kõik koos.

Noh, aga õnnetusi ikka juhtub. Näiteks sõitsin oma auto külje vastu õe ämma aeda katki. Ja mille pärast?
Sellepärast, et oli vaja minna värskesse õhku joogat tegema. Eesmärk ju ometi tore aga tsakrad küll peale seda avaneda ei tahtnud. Ja külm hakkas ka. Lapsed sõid natuke marju ja läksime sama targalt aga poole õnnetumana õe juurde tagasi.
Õhtul kui lapsed magasid tegime gin toonikud ja pidasime plaani järgmisel päeval ühest autoremondi töökojast läbi astuda ja hinnapakkumine küsida. Selgus, et esmaspäeval saan jälle mõnesaja euri võrra vaesemaks. No mis teha.
Nagu Kadri ütles, vähemalt oleme ise terved ja ei teinud avariid mõne teise autoga. Ja nii ongi, see oli õnnelik õnnetus.

Ja aed jäi ka õnneks terveks.

Ok.
Ma lähen nüüd makarone keetma.

♡