Minu 2018

Sel aastal lugesin ma läbi 10 raamatut.

Võitsin 5 korda Instagramis.
Ühe korra korraldasin ise loosimise.

Maksin esimest korda äpi eest.

Õmblesin 5 mütsi ja kaks peapaela päris ise.

Hakkasin uuesti blogi pidama.

Värvisin oma juuksed siniseks. Ja tagasi blondiks.

Ei lõiganud neid maha. Ei värvinud tumedaks.

Ma sain 30.

Ma ei teinud päevagi tööd.

Mulle öeldi esimest korda emme.

Ma unustasin oma abikaasa sünnipäeva ära.

Ja pidasin oma esimest emadepäeva.

Ostsin oma esimesed Vansi ketsid. Ja sain aru, et Conversed on ainsad õiged ketsid.

Ma jooksin mai kuus 100 kilomeetrit.

Ja jõin esimest korda Starbucksi kohvi ja sõin Burger Kingi burksi.

Ma elasin Tallinnas ja Budapestis. 

Puhkasin Kreetal.

Käisin Rootsis.

Peatusin Müncheni, Viini, Riia ja Helsinki lennujaamades.

Ma müüsin või annetasin suure osa oma riietest. 

Pöördusin tagasi iPhone-usku.

Kärsatasin läbi blenderi ja saumikseri. 

Ma ei kasutanud mitte kordagi triikrauda.

Ma osalesin jooga väljakutses.

Ma saavutasin oma ideaalkaalu.

Ja natuke hiljem kaotasin oma ideaalkaalu.

Ma jõin elus esimest korda kombuchat.

Ja müüsin elus esimest korda päris ise auto maha.

Olin esimest korda üürileandja mitte üüriline.

Lõpetasin liha söömise.

Sõin esimest korda enda korjatud banaani. 

Tellisin toitu koju rohkem kui kunagi varem.

Tegin ise kodus süüa rohkem kui kunagi varem.

Pildistasin toitu rohkem kui kunagi varem.

Sõin rohkem banaane kui kunagi varem.

Ja külmkuivatatud maasikaid.
Ja smuutisid.

Tellisin AliExpressist rohkem kui kunagi varem.

Ja otsustasin, et ma ei telli enam AliExpressist kunagi mitte midagi.

Käisin esimest korda detsembris õues jooksmas.

Kasutasin esimest korda elus Photoshoppi.

Tegin ühe tätoveeringu juurde.

Ma käisin kaks korda kinos, ühe korra KUMUs ja mitte ühtegi korda teatris.

Karl-Erik Taukari kontserdil käisin ka.

Ja Haapsalu Veinipäevadel. 

Ja Avatud Talude päeval.

Ma hoidsin lapsi ja hinge kinni, et luksumine ära kaoks.

Ma ostsin mütsi ja Kriss Sooniku alukad.

Tegin origamit ja tegin kükke.

Kirjutasin luuletusi.

Karastasin.
Jooksin.

Laulsin Miale.
Jalutasin.

Lebotasin rannas ja ujusin sinivetikates.

Ma saatsin postkaarte.
Ja õhusuudlusi. 

Unistasin.
Mõnikord unustasin.

Leidsin 5 eurot. 

Kuulasin mõminaräppi.

Ja lihtsalt räppi. Ja Soome räppi.

Ostsin Miale roosad Crocsid. 

Olen õnnelik, et mul oli selline 2018.

Ja pesu ei hakka ma ka järgmisel aastal triikima. 

Sest elu peab ju olema selline, et endale meeldiks.

Fotod: Kaija Niiler

♡