Tõbised
Peale hästi toredat nädalavahetust jäime Miaga mõlemad haigeks. Nüüd passime juba teist päeva toas, loeme raamatuid, vaatame Telia MinuTv'st Eesti kanaleid või multikaid ja magame kaks korda päevas. Mis on iseenesest väga mõnus, sest ma viimasel ajal tunnen üha enam, et mul oleks puhkust vaja. Silver lubas, et kui me selle tissisõltuvuse Mial täiesti välja ravime siis ma võin minna üheks ööks kuskile hotelli üksi magama. Ma juba ootan seda päeva ööd.
Aga nädalavahetus oli meil tõesti väga tore. Laupäeval käisime külas ühel Eesti-Ungari segaperel. Oli väga meeleolukas ja vahva päev, kohtusime paljude Eestlastega ja küpsetasime piparkooke. Ma pole ammu näinud, et Mia nii hästi kuskile sisse elaks ja peaaegu ära unustaks, et meie Silveriga ka ruumis viibime. Ta käis vaid aeg-ajalt süüa küsimas ja üle vaatamas, et ega me päris ära ei ole läinud. Pigem käisin ma ise teda luuramas, sest ma ikka veel kardan, et ta võib kedagi mänguhoos hammustada...
Pühapäev oli ka väga tore. Käisime kohe mitu korda jalutamas, poodides ning Starbucksis kohvi joomas. I know, et see võib tunduda, et fa-fa me käisime Starbucksis aga mida ma tegelikult tahan sellega öelda on see, et kui sa tuled Ungarisse ja tahad kohvikust päriselt head kohvi saada ja kui veel näiteks tahad taimse piimaga kohvi saada, siis mine Starbucksi, sest muidu sa seda ei saa. Või ei ole meie neid häid kohti ülesse leidnud. Ma ei tea.
Noh ja siis esmaspäeva hommikul ärkasime ja olimegi mõlemad Miaga haiged. Vist saime pühapäeval jalutades külma... Silver on õnneks terve. Mial on nina tatine ja mul kurk valutab. No nii räigelt valutab lihtsalt ja mitte ühtegi muud haiguse tunnust ei ole. Miaga on aga veidi halvemini ja ma loodan, et ta ikka neljapäevaks end paremini tunneb. Neljapäeval lendame ju nädalaks Eestisse ja nohuse lapsega saab see paras väljakutse olema.
Paneme küll usinasti soolalahust ninna ja tõmbame tati korralikult välja aga see nohu ju pidavat ikka seitse päeva kestma. No näis, ette ju pole ka mõtet muretseda ja Eestisse tuleme me igal juhul. Nohuga või ilma. Oh, ja see tati tõmbamine on üks öäk-öäk-öäk asi ja sellepärast õpetasime teda nuuskama. Mis tuleb tal muide täitsa hästi välja kui selleks tuju juhtub olema. Enamasti aga muidugi ei ole ja kõik ninaga seonduvad protseduurid käivad meil kõva kisa ja nutu saatel. Ei, mitte lihtsalt kisa ja nutu saatel vaid hüsteerilise röökimise ja paaniliste põgenemiskatsete saatel. Aga mu haare on kurguvalust hoolimata endiselt tugev. Ja siis kui tehtud on siis on Mial sekundiga nägu naerul ja tuju hea. Laps on nagu ära vahetatud.
No ja küüslauku hakin ka tasside sisse ja panen neid tasse igale poole tuppa. Ikka sellepärast, et õhust pisikuid tappa ja ka vampiire eemale ajada.
Näeme varsti!
Aga nädalavahetus oli meil tõesti väga tore. Laupäeval käisime külas ühel Eesti-Ungari segaperel. Oli väga meeleolukas ja vahva päev, kohtusime paljude Eestlastega ja küpsetasime piparkooke. Ma pole ammu näinud, et Mia nii hästi kuskile sisse elaks ja peaaegu ära unustaks, et meie Silveriga ka ruumis viibime. Ta käis vaid aeg-ajalt süüa küsimas ja üle vaatamas, et ega me päris ära ei ole läinud. Pigem käisin ma ise teda luuramas, sest ma ikka veel kardan, et ta võib kedagi mänguhoos hammustada...
Pühapäev oli ka väga tore. Käisime kohe mitu korda jalutamas, poodides ning Starbucksis kohvi joomas. I know, et see võib tunduda, et fa-fa me käisime Starbucksis aga mida ma tegelikult tahan sellega öelda on see, et kui sa tuled Ungarisse ja tahad kohvikust päriselt head kohvi saada ja kui veel näiteks tahad taimse piimaga kohvi saada, siis mine Starbucksi, sest muidu sa seda ei saa. Või ei ole meie neid häid kohti ülesse leidnud. Ma ei tea.
Noh ja siis esmaspäeva hommikul ärkasime ja olimegi mõlemad Miaga haiged. Vist saime pühapäeval jalutades külma... Silver on õnneks terve. Mial on nina tatine ja mul kurk valutab. No nii räigelt valutab lihtsalt ja mitte ühtegi muud haiguse tunnust ei ole. Miaga on aga veidi halvemini ja ma loodan, et ta ikka neljapäevaks end paremini tunneb. Neljapäeval lendame ju nädalaks Eestisse ja nohuse lapsega saab see paras väljakutse olema.
Paneme küll usinasti soolalahust ninna ja tõmbame tati korralikult välja aga see nohu ju pidavat ikka seitse päeva kestma. No näis, ette ju pole ka mõtet muretseda ja Eestisse tuleme me igal juhul. Nohuga või ilma. Oh, ja see tati tõmbamine on üks öäk-öäk-öäk asi ja sellepärast õpetasime teda nuuskama. Mis tuleb tal muide täitsa hästi välja kui selleks tuju juhtub olema. Enamasti aga muidugi ei ole ja kõik ninaga seonduvad protseduurid käivad meil kõva kisa ja nutu saatel. Ei, mitte lihtsalt kisa ja nutu saatel vaid hüsteerilise röökimise ja paaniliste põgenemiskatsete saatel. Aga mu haare on kurguvalust hoolimata endiselt tugev. Ja siis kui tehtud on siis on Mial sekundiga nägu naerul ja tuju hea. Laps on nagu ära vahetatud.
No ja küüslauku hakin ka tasside sisse ja panen neid tasse igale poole tuppa. Ikka sellepärast, et õhust pisikuid tappa ja ka vampiire eemale ajada.
Näeme varsti!
♡
Comments
Post a Comment