Kas kõik venelased on lollid? ehk kuidas lapsed meist aru saavad

Väga intrigeeriv pealkiri, kas pole? Mari 200. Hahhhahaa. Aga tegelikult on selle pealkirja taga hoopis see, et me peame olema väga ettevaatlikud sellega mida kodus räägime kui kasvatame oma pisikesi ja ka veidi suuremaid põngerjaid. Lapsed on kodu peegel, kas me tahame seda või mitte. Kodused jutud jõuavad nende kaudu ka kodust kaugemale aga kahjuks või õnneks alati läbi kõverpeegli.

Täna tuli mulle millegipärast meelde selline seik läinud aasta suvest. Kaheksa aastane Lisbeth tuli mänguväljakul mängimise asemel minu juurde pingile istuma ja küsis mu käest väga tõsise ilmega, et kas kõik venelased on lollid. Mina muidugi tegin suuri silmi ja imestasin, et kust ta sellist asja võtab ja selgitasin, et loomulikult ei ole. Andsin endast parima, et meie idanaabreid kaitsta ehk lisasin veel, et aeg-ajalt teevad kõik inimesed rumalaid asju aga see ei tähenda veel, et nad lollid on.

Aga kuidas tekkis kaheksa aastasel tüdrukul üleüldse selline küsimus? Meil mängis hommikul toas televiisor ja sealt algas "Võimalik vaid Venemaal" kordus. Juba selle alguse muusika peale läks mu õde Kadri, Lisbethi ema, pulti otsima, et kanalit vahetada. Ta ütles pikemalt mõtlemata, et ta ei viitsi neid lolle venelasi vaadata ja vahetas kanali. Põmm! Ja sellest piisas, et ühes väikeses inimeses tekitada kahtlus, et terve üks rahvus ei kõlba mitte kuskile. Ja ausalt ma võin anda oma pea, jalad ja käed selle eest, et mu õel ei ole mitte mingit probleemi ei venelaste ega ka ühegi teise rahvusega. Tema viitas vaid sellele konkreetsele saatele ja selle sisuks olevatele klippidele kus täisjõus mehemürakad omale pudeleid pähe puruks taovad ja karudele näpuvahelt juustu pakuvad ning hiljem uhkusega kogu selle jama Youtubesse ülesse laevad.

Saime Lisbethiga selle asja selgeks räägitud. Õnneks on see laps nii arukas, et kui ta päris täpselt aru ei saa siis ta tuleb ja küsib üle.

Aga tarkust, tarkust palun mina universumilt.

Ei. Mitte selleks, et me enam ei ütleks neid mõtlematuid ja esmapilgul täiesti tühiseid asju. See tundub mulle võimatu, sest oleme ju inimesed ja meie loomuses on olla natukene äkilised, natukene emotsionaalsed ja öelda asju mida me ei mõtle või hiljem kahetseme.

Aga ma palun sellist tarkust, et me oskaksime oma lastele alati ära selgitada kõik oma poolikult välja öeldud mõtted ning emotsionaalse käitumise tagamaad. Ja lastele palun ma tarkust õppida meie õpetustest mitte kiiruga välja öeldud sõnadest või mõtlematutest lausetest. Ja kõigile palun ma julgust üle küsida kui millestki täpselt aru ei saa.

Ja rahu maailmale palun ma ka! ☮

♡