Lotte kool Ungaris ehk kuidas me endale sõbrad saime

Täna toimus meil Lotte kooli tund. Meie jaoks teine tund. Lotte kool on huviring Budapestis elavatele Eesti lastele. Ja nooo olgem ausad ka Eesti keelne lobisemistund nende laste vanematele. Lapsed mängivad, vanemad jutustavad, igaüks toob natukene näksi ja nii veedetakse koos igas kuus paar tundi. Väga mõnus, vaba ja lõbus olemine. Tunnid toimuvad erinevate grupiliikmete kodudes või hea ilma korral värskes õhus. Täna meisterdasime kõik koos maske ning suuremad lapsed mängisid ringmänge ja laulsid.

Ausalt, ma olen nii õnnelik, et selle kambaga tuttavaks saime. Ja ausalt, see on üks kirjumaid ja mitmekülgsemaid seltskondi kuhu ma kunagi kuulunud olen. Kõik me oleme nii erinevad inimesed aga kõigil meil on see ühine joon, et oleme Eestlased ja kasvatame oma väikeseid lapsi Budapestis. Ja usu või ei aga sellest täiesti piisab.

Meie Mia ja Silveriga leidsime Lotte kooli ja selle liikmed tänu minu hirmule, et mu sotsialiseerumisvõime hakkab Budapesti kolides taandarenema. Ehk mäletad postitust kus rääkisin, et lähiajal on hästi oluline leida mulle ja Miale sõbrad. Niisiis panin suht kohe kui olime siia kolinud Facebooki Eestlased Ungaris gruppi väikse nupukese, et otsime Miaga seltsilisi kellega mängukale minna või keda endale külla kutsuda. Mulle reageeris üks naine ja sellest juba piisas, sest tema oli salajases Eesti emmed Ungaris grupis ja sinna lisas ta ka mind rõõmsalt juurde.

Ja nii viiski üks asi teiseni ja ka uue korteri leidsime ju tänu sellele samale õnnelikule sündmusite jadale. No ma julgesin tegelikult soovida paari inimest kellega aeg-ajalt läbi käia. Aga näe, läks kordades paremini.

Loo moraal on see, et ära karda võõraste inimestega rääkida. Ära karda otsida sõpru ja luua suhteid. Ara karda olla uudishimulik ja avatud maailmale.

Say yes, ja ilusad asjad hakkavad juhtuma.

 ♡