Uus aasta, uus mina?
Vist mitte. Nii naiivne ja optimistlik ma ei ole, et arvan, et inimene muutub vaid selle pärast, et aasta vahetub või kell kukub. Mingi uitmõtte ajel või lummatuna sellest maagilisest uuest algusest. Oh, ei. Aga siiski olen ma uute alguste inimene ning tean, et kui ma tõesti tahan muutuda või enda juures midagi muuta siis on see võimalik.
Minu jaoks on uusi algusi tihedamini kui kord aastas. Täiesti suvalisel päeval ütlen ma endale, et täna on minu võimalus teha midagi teisiti. Mõelda teisiti ja olla teistsugune. Iga päev võib olla minu ülejäänud elu esimene päev. Ma pean seda lihtsalt tõsiselt võtma ja tõesti väga tahtma.
Aga muidugi kasutasin ka mina seda suurt ja tseremoniaalselt aastavahetust ära, et üle vaadata oma harjumused ja ellusuhtumine.
Näiteks on meie pere suureks eesmärgiks sel aastal olla võimalikult kokkuhoidlikud. Hakkasime pidama kulupäevikut, et aru saada kuhu ja kui palju päriselt kulutame. Paneme kirja kõik väljas söömised, emotsionaalsed ostud ja snäkid. Miks? No ikka selleks, et säästa loodust ja ennast, võimalikult palju perega reisida ja kunagi Eestis oma kodu sisustama hakata. Lisaväärtusena kaovad tõenäoliselt puusadelt mõned kilod ja kapiääri puhastades ei pea miljonit pisikest asjakest ühest kohast teise nihutama.
Isiklikus plaanis on minu suur väljakutse veganlus. Kuidagi on aga juhtunud nii, et mul on olnud piinlik isegi välja öelda, et ma olen taimetoitlane. Ma ei tea kust mul see valehäbi tekkinud on aga ma tõesti kartsin langeda vestlusse enda söömiseharjumustest inimestega kellesse see teema üldse ei puutu. Okei, perearsti puutub veidi aga ma kartsin talle ka öelda. Aga enam ei karda ja ma olen nõus kõigiga sel teemal vestlema ja küsimustele vastama. Tulin kapist välja ja juba alustasin oma esimest vegan nädalat.
Eneseharimine on minu suurim eesmärk sel aastal. Täpselt nii teengi nagu ühes postituses kirjutasin. Otsin endale meeldiva töökuulutuse ja hakkan pingutama selle nimel, et vastata lõpuks oma unelmate töökoha tingimustele. Lisaks olen juba mõned aastad programmeerimise algtõdedega tutvuda soovinud. Selle teen ka ära!
Vähem sarkasmi ja eelarvamusi. Oh, ma pean end väga elurõõmsaks ja õnnelikuks inimeseks aga aeg-ajalt taban end mõtlemas või ütlemas midagi väga sarkastiliselt ja halvasti. Kritiseerin kohati täiesti alusetult teisi inimesi ja iseennast ning olen eelarvamusega. Tunnen enda sees alati selle pahameele ja ülekohtuse kriitika ära aga enne kui uuesti mõelda jõuan olen selle juba välja öelnud. Ehk nüüd ma mõtlen enne kui ütlen.
Eelmisest aastast võtan endaga kaasa lubaduse lugeda ühe raamatu kuus ja tarvitada ainult crueltyfree kosmeetikat.
Ning ka edaspidi söön selleks elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Jätkuvalt jalutan, jooksen ja olen rõõmus. Ehk uus aasta, vana mina ja palju värsket energiat ning uusi algusi!
Minu jaoks on uusi algusi tihedamini kui kord aastas. Täiesti suvalisel päeval ütlen ma endale, et täna on minu võimalus teha midagi teisiti. Mõelda teisiti ja olla teistsugune. Iga päev võib olla minu ülejäänud elu esimene päev. Ma pean seda lihtsalt tõsiselt võtma ja tõesti väga tahtma.
Aga muidugi kasutasin ka mina seda suurt ja tseremoniaalselt aastavahetust ära, et üle vaadata oma harjumused ja ellusuhtumine.
Näiteks on meie pere suureks eesmärgiks sel aastal olla võimalikult kokkuhoidlikud. Hakkasime pidama kulupäevikut, et aru saada kuhu ja kui palju päriselt kulutame. Paneme kirja kõik väljas söömised, emotsionaalsed ostud ja snäkid. Miks? No ikka selleks, et säästa loodust ja ennast, võimalikult palju perega reisida ja kunagi Eestis oma kodu sisustama hakata. Lisaväärtusena kaovad tõenäoliselt puusadelt mõned kilod ja kapiääri puhastades ei pea miljonit pisikest asjakest ühest kohast teise nihutama.
Isiklikus plaanis on minu suur väljakutse veganlus. Kuidagi on aga juhtunud nii, et mul on olnud piinlik isegi välja öelda, et ma olen taimetoitlane. Ma ei tea kust mul see valehäbi tekkinud on aga ma tõesti kartsin langeda vestlusse enda söömiseharjumustest inimestega kellesse see teema üldse ei puutu. Okei, perearsti puutub veidi aga ma kartsin talle ka öelda. Aga enam ei karda ja ma olen nõus kõigiga sel teemal vestlema ja küsimustele vastama. Tulin kapist välja ja juba alustasin oma esimest vegan nädalat.
Eneseharimine on minu suurim eesmärk sel aastal. Täpselt nii teengi nagu ühes postituses kirjutasin. Otsin endale meeldiva töökuulutuse ja hakkan pingutama selle nimel, et vastata lõpuks oma unelmate töökoha tingimustele. Lisaks olen juba mõned aastad programmeerimise algtõdedega tutvuda soovinud. Selle teen ka ära!
Vähem sarkasmi ja eelarvamusi. Oh, ma pean end väga elurõõmsaks ja õnnelikuks inimeseks aga aeg-ajalt taban end mõtlemas või ütlemas midagi väga sarkastiliselt ja halvasti. Kritiseerin kohati täiesti alusetult teisi inimesi ja iseennast ning olen eelarvamusega. Tunnen enda sees alati selle pahameele ja ülekohtuse kriitika ära aga enne kui uuesti mõelda jõuan olen selle juba välja öelnud. Ehk nüüd ma mõtlen enne kui ütlen.
Eelmisest aastast võtan endaga kaasa lubaduse lugeda ühe raamatu kuus ja tarvitada ainult crueltyfree kosmeetikat.
Ning ka edaspidi söön selleks elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Jätkuvalt jalutan, jooksen ja olen rõõmus. Ehk uus aasta, vana mina ja palju värsket energiat ning uusi algusi!
♡
Comments
Post a Comment