Nädalavahetusest ja jorisevast Miast

Budapestis on ilmad ilusad. Vägisi kisub naeratuse peale ning kutsub õue. Meil oli hästi tore nädalavahetus. Olime palju väljas, istusime kohvikus ja käisime mitu korda päevas mänguväljakul. 

Silver ostis endale laupäeval jalgratta ja Miale ostsime rattatooli, et nad saaksid kahekesi sõitmas käia. Pühapäeval proovisimegi selle tooli ära ja mina sain oma selle kuu esimese jooksuringi ka tehtud. Jep. Esimesed kuus kilomeetrit sel kuul. Piinlik küll, aga ma lihtsalt ei ole viitsinud viimastel nädalatel trenni teha. Vabadel hetkedel vaatasin ma pigem filmi või seriaali. Passisin niisama. Koristasin. Lugesin. Mõtlesin. Ja ma tean, et peangi endale neid "laiskuse" perioode lubama. Ma pean ennast ja oma keha kuulama. 

Nüüd on minus toimunud jälle ärkamine. Tunnen, et tahan liigutada, tahan joosta (jalutada endiselt ei taha). Need esimesed kuus kilomeetrit olid lihtsalt nii nauditavad ja see õrn lihasvalu täna on nii-nii hea. Kuna me Silveriga tunneme mõlemad, et meie toonus on alla läinud siis otsustasime, et hakkame käima õhtuti väikesel jooksu-ratta ringil. Nii saame meie natuke trenni teha ja ühtlasi saame ka Miat väsitada, et ta paremini ööunne jääks. 

Üldiselt on Miaga hetkel väga raske. Mul on selline tunne, et saime selle tissiasja korda aga magamine ja pissimine läksid samal hetkel paigast ära. Magama Mia enam voodis ei jää ja pissile küsimise unustab ta üle ühe korra ära. Ja see õudne jorin tuleb õige kergelt peale, aga üle ei taha mitte kuidagi minna. Ma isegi kahtlustan, et meil on kodus see kurikuulus "kohutav kahene". 

Mina proovin aga kõige selle juures ise olla rõõmsameelne ja mõelda positiivselt. See on ju ainult periood ja läheb kord mööda. Kindlasti läheb. 

Ja juba homme õhtul tulevad meile esimesed külalised, Iirimaalt. Plaanime minna Doonau peale mustlasõhtusöögile, turule ja võib-olla ka loomaaeda. 

Külalistega tuleb alati kaasa see mõnus vaheldus, värske energia ja uued mõtted. Mul on hetkel neid kõiki väga vaja!

Ma jään positiivseks! 

 

♡