100 kükki päevas ja 15 päeva Eestini
Siis, kui me paar nädalat tagasi "rannas" käisime avastasin ma, et suvi on käes ja kurat, jälle unustasin alla võtta (Yes, tsiteerin Awstuffi).
Jaa! I know, et pole see asi nii hull midagi ja ma pole isegi paks ja mis ma ikka tühja vingun. Aga siiski otsustasin ma end jälle kätte võtta ja mõtlesin, et kui suveks saledaks ei saanud, siis ehk Eestisse tulekuks ikka saan.
Õnneks või kahjuks ma väga palju pingutada ka ei viitsi. Peale #april100kmchallenge ära jooksmist ei ole ma jooksutosse enam jalga saanud. Lõpp oli lihtsalt nii raske. Tõmbas hoo maha. Eelmisel aastal oli täpselt sama moodi. Nüüd otsin vaheldust. Teen Youtubega joogat ja iga päev 100 kükki. Vähemalt 100 kükki, tavaliselt teen rohkem.
Olen tänaseks neid kükke vihtunud juba peaaegu kolm nädalat ja ma näen vahet! Ma näen, et mu kintsud on rohkem trimmis ja muide, kõht on ka tunduvalt parem. Ma jõuan teha 50 kükki järjest. Tavaliselt teen 4 x 25 kükki. 25 hüppega, 25 tavalist, 25 kükkasendis pisikest kükki ja 25 väljaastega või sumo kükki. Mõnikord teen nad suht järjest ära, teinekord nii kuidas meelde tuleb ja jaksu on.
Ja mõnikord teen mõned kükid veel lisaks ka. Igaks juhuks.
Et ikka kindel oleks, et kui Eestisse tulen, siis te kõik ei vaata, et ma ikka nii paksuks siin Ungaris redutades läinud.
Hahhhaa.
Ei tea, kas keegi päris nii mõtleks aga ütlen ausalt, et olgugi, et ma ei ole paks, siis ma tunnen kohe, kui olen trennist pikema pausi teinud. Kohe selline võdisev tunne tuleb, ja eks üsna kiiresti hakkab ka silmaga näha olema.
Ja olen seda enne ka maininud, et mul läheb ilma trennita tuju väga kergelt pahaks. Nii oli ka sel korral.
Ühesõnaga, kui sa tahaksid ka, et sul tuju parem, ning kintsud ja pepu pringimad oleksid, siis tee ka kükke. Töötab ja kui hästi veel!
Ja kui sada ei jaksa, tee kasvõi 10 kükki. Aga tee iga päev.
♡
Jaa! I know, et pole see asi nii hull midagi ja ma pole isegi paks ja mis ma ikka tühja vingun. Aga siiski otsustasin ma end jälle kätte võtta ja mõtlesin, et kui suveks saledaks ei saanud, siis ehk Eestisse tulekuks ikka saan.
Õnneks või kahjuks ma väga palju pingutada ka ei viitsi. Peale #april100kmchallenge ära jooksmist ei ole ma jooksutosse enam jalga saanud. Lõpp oli lihtsalt nii raske. Tõmbas hoo maha. Eelmisel aastal oli täpselt sama moodi. Nüüd otsin vaheldust. Teen Youtubega joogat ja iga päev 100 kükki. Vähemalt 100 kükki, tavaliselt teen rohkem.
Olen tänaseks neid kükke vihtunud juba peaaegu kolm nädalat ja ma näen vahet! Ma näen, et mu kintsud on rohkem trimmis ja muide, kõht on ka tunduvalt parem. Ma jõuan teha 50 kükki järjest. Tavaliselt teen 4 x 25 kükki. 25 hüppega, 25 tavalist, 25 kükkasendis pisikest kükki ja 25 väljaastega või sumo kükki. Mõnikord teen nad suht järjest ära, teinekord nii kuidas meelde tuleb ja jaksu on.
Ja mõnikord teen mõned kükid veel lisaks ka. Igaks juhuks.
Et ikka kindel oleks, et kui Eestisse tulen, siis te kõik ei vaata, et ma ikka nii paksuks siin Ungaris redutades läinud.
Hahhhaa.
Ei tea, kas keegi päris nii mõtleks aga ütlen ausalt, et olgugi, et ma ei ole paks, siis ma tunnen kohe, kui olen trennist pikema pausi teinud. Kohe selline võdisev tunne tuleb, ja eks üsna kiiresti hakkab ka silmaga näha olema.
Ja olen seda enne ka maininud, et mul läheb ilma trennita tuju väga kergelt pahaks. Nii oli ka sel korral.
Ühesõnaga, kui sa tahaksid ka, et sul tuju parem, ning kintsud ja pepu pringimad oleksid, siis tee ka kükke. Töötab ja kui hästi veel!
Ja kui sada ei jaksa, tee kasvõi 10 kükki. Aga tee iga päev.
 |
| Ei, see pilt ei ole spetsiaalselt selle postituse jaoks tehtud. :D |
♡
Comments
Post a Comment