Kas mu laps räägib piisavalt?
Jah, kas ta räägib ikka piisavalt?
Mul on Miaga seoses igasuguseid muresid ja hirme, suuremaid ja väiksemaid. Lühiajalisi ja teisi, mis kummitavad päris pikalt.
See kõnemure on üks nendest pikaajalistest muredest. See pole isegi mure, see lihtsalt tuksub mul kuskil kuklas. See on kahtlus. Päris hulluks ei aja, aga päris rahulikult ka olla ei lase.
Vist kodeerisin selle endale sisse juba enne Ungarisse kolimist, siis kui lugesin, et välismaal elavad lapsed võivad olla kehvema kõnearenguga. Ja nüüd ma mõtlen selle peale, kuulan Miat ja mõtlen, et miks ta küll juba rohkem ei räägi. Aaa jaa, ta elab ju välismaal, sellepärast siis.
Olen ka Dr. Googe konslultatsiooni saanud ja tegelikult tean, et mul ei ole muretsemiseks põhjust, sest Mia kasutab eitust, ta teeb loomade, lindude ja sireenide hääli. Paneb kaks sõna kokku, ka kolm kui "viiu-viiu tita auto" sõnaks saab lugeda. Ta teab, mis ta nimi on ja ta oskab seda öelda. Ta teab kõiki oma kehaosi (kael ja kaenlaauk lähevad pidevalt segamini) ja meie kodus olevaid esemeid. Ta tunneb ära I ja A tähe, M ei jää kuidagi meelde. Kui sõnadest jääb puudu, siis võtab ta appi kehakeele ja läheduses olevad objektid. Ma näen, et ta on päris nutikas.
Aga no, võiks ju ikka rohkem rääkida.
Iga kord, kui ma selle peale mõtlen, et võiks ikka rohkem rääkida, siis samal ajal rahustan ma ennast, ta ju suhtleb ja oskab ja teab. Ta on tubli.
Küll tõesti, ma olen oma üsna lühikese ema karjääri jooksul kohanud ka Mia eakaaslasi, kes ilma vaevata "laku panni" ja "teetöölise oranž vest" ema järgi ütlevad. Aga eks lapsed ongi ju erinevad, ja nende konkreetsete näidete taga on lapsed, kellel on vanemad õed/vennad. Ja kes ei ela mitmekeelses keskkonnas.
Aga nüüd teen ma hoopis nii, et ma lasen selle muremõtte vabaks. Saadan kaugele minema ja mõtlen hoopis, et Mia hakkab siis rääkima kui temal selleks õige aeg on.
Aitäh, et mu ära kuulasid!
Head ööd!
Mul on Miaga seoses igasuguseid muresid ja hirme, suuremaid ja väiksemaid. Lühiajalisi ja teisi, mis kummitavad päris pikalt.
See kõnemure on üks nendest pikaajalistest muredest. See pole isegi mure, see lihtsalt tuksub mul kuskil kuklas. See on kahtlus. Päris hulluks ei aja, aga päris rahulikult ka olla ei lase.
Vist kodeerisin selle endale sisse juba enne Ungarisse kolimist, siis kui lugesin, et välismaal elavad lapsed võivad olla kehvema kõnearenguga. Ja nüüd ma mõtlen selle peale, kuulan Miat ja mõtlen, et miks ta küll juba rohkem ei räägi. Aaa jaa, ta elab ju välismaal, sellepärast siis.
Olen ka Dr. Googe konslultatsiooni saanud ja tegelikult tean, et mul ei ole muretsemiseks põhjust, sest Mia kasutab eitust, ta teeb loomade, lindude ja sireenide hääli. Paneb kaks sõna kokku, ka kolm kui "viiu-viiu tita auto" sõnaks saab lugeda. Ta teab, mis ta nimi on ja ta oskab seda öelda. Ta teab kõiki oma kehaosi (kael ja kaenlaauk lähevad pidevalt segamini) ja meie kodus olevaid esemeid. Ta tunneb ära I ja A tähe, M ei jää kuidagi meelde. Kui sõnadest jääb puudu, siis võtab ta appi kehakeele ja läheduses olevad objektid. Ma näen, et ta on päris nutikas.
Aga no, võiks ju ikka rohkem rääkida.
Iga kord, kui ma selle peale mõtlen, et võiks ikka rohkem rääkida, siis samal ajal rahustan ma ennast, ta ju suhtleb ja oskab ja teab. Ta on tubli.
Küll tõesti, ma olen oma üsna lühikese ema karjääri jooksul kohanud ka Mia eakaaslasi, kes ilma vaevata "laku panni" ja "teetöölise oranž vest" ema järgi ütlevad. Aga eks lapsed ongi ju erinevad, ja nende konkreetsete näidete taga on lapsed, kellel on vanemad õed/vennad. Ja kes ei ela mitmekeelses keskkonnas.
Aga nüüd teen ma hoopis nii, et ma lasen selle muremõtte vabaks. Saadan kaugele minema ja mõtlen hoopis, et Mia hakkab siis rääkima kui temal selleks õige aeg on.
Aitäh, et mu ära kuulasid!
Head ööd!
♡
Mina ei muretseks yldse, sest selles vanuses lapsel ongi vaja rohkem aega, et seedida k6ike infot, eriti kui ta kuulebki erinevaid keeli. Minu poiss saab novembris 3, aga alles maikuus hakkas korralikult lobisema. Samas tema s6nad on ka pigem mulle ja elukaaslasele arusaada. P6hjus lihtne - elame Inglismaal, elukaaslane on britt ning m6lemad keeled on igap2evaselt kasutusel. Mina olin temaga 14 kuud kodus ja ta kuulis pidevalt eesti keelt, siis l2ks hoidu kus ainult inglise keel kasutusel, muidugi tekkis tal ERROR. Samas ta on alati m6lemast keelest aru saanud, praegu tuleb siiski pigem inglise keelseid s6nu.
ReplyDeleteNii lohutav kuulda :) aitäh! Ma tegelikult tean ise ka, et muretsen üle aga mis teha, ma olen kanaema :D
Delete