Hapukurk või marineeritud kurk? ehk kuidas ma lõpuks asju õigete nimedega nimetama hakkasin. Või siis ikkagi ei hakanud.

Situatsioon näiteks selline: hakkame makaronisalatit tegema ja ma ütlen Kadrile, et toogu keldrist hapukurki. Kadri saab ideaalselt aru ja toob purgi. Janar tuleb kööki ja ütleb, et see ei ole hapukurk. Me vahime Kadriga mõlemad lolli näoga, et ei tea mis asi see on siis... 

Aga siililegi ju selge, et see on marineeritud kurk, mitte hapukurk.

Hahha, no saad sa aru, me nimetame Kadriga kõiki kurke, olgu nad hapendatud, marineeritud või soolatud hapukurkideks. Meil kodus lihtsalt kutsuti nii.

Ja nüüd, üle kolmekümne aasta vanustena otsustasime me, et teeme endale igavesest ajast igaveseks selgeks, mis on hapukurk ja mis on marineeritud kurk. 

Läksime poodi, ostsime hapukurki. Marineeritud kurki tõime keldrist. Värsket soolakurki sõime Valge Daami laadal. 

Kõik selge, kõik maitsed erinevad ja täitsa head.

Noh, tegelikult ma teadsin ju seda kõike enne ka ja (üsna) loogiliselt mõtleva inimesena oleksin ma selle maitsevahe ka välja nuputanud, aga nüüd on kohe eriti selge, mis erinevus neil üksteisest kapitaalselt erinevatel toodetel on. 

Aga näe, seda ma ei saa ikka kahjuks lubada, et ma neid kõiki endiselt hapukurkideks ei kutsu. Igvesest ajast igavesti on harjumusel tugev jõud ja selge on see, et mulle maitseb kõige rohkem see hapukurk, mille pärisnimi on marineeritud kurk.

Ja olgu öeldud ka see, et ma ise ei ole elus mitte ühtegi kurki marineerinerinud, soolanud ega hapendanud.

Namaste!

Modell: Peipsi hapukurk

♡