Ausalt, ma ei ole netikiusaja

Ausalt, ma ei ole. 

Huh. Mul on see asi ikka täiega südamel. 

Ma kuulsin juba tükk aega tagasi, et on paar inimest on veendunud, et ma olen netikiusaja. Ma kuulsin sellest, sain selle konkreetse firmaga, kelle käest neid jutte kuulsin, kõik selgeks räägitud ja arvasin, et olen sellest 100% üle. Ma arvasin, et ma ei pea mitte kellelegi midagi tõestama, sest ma ei ole midagi teinud, ja ma tean oma väärtust, tean iseennast ja usaldan elu. Ma arvasin, et ma olen sellest üle, kui minu kohta halba räägitakse ja see mingil moel ringiga, või siis otse, minu kõrvu jõuab. Ma ju tean, et tihti ei pea me ise selleks midagi tegema, et meid vihataks või meist mingeid välja mõeldud lugusid räägitaks.

Ühesõnaga. Juhtus nii, et kaks blogijat pidasid vajalikuks minu eest ühte ettevõtet hoiatada, et ma polevat usaldusväärne ja olevat netikiusaja. Ma olevad ära rikkunud nende blogijate koostöid ja nende kontosid korduvalt reportinud ja mind olevat tahetud isegi selle eest kohtusse kaevata. 

Kui kõigest sellest kuulsin, siis esmalt nutsin ma peatäie, siis ma vihastasin, siis tahtsin ma õigust nõuda. Proovisin nende inimestega rääkida, aga minuga ei räägita. Korrutatakse, et neile on tundunud ja et nad ei taha sellest rääkida. 

Ma ei ole mitte kunagi ühegi koostööpartneriga arutanud teiste blogijate koostöövõimalusi või tehtud tööd. Kui ma uurisin enda süüdistajatelt, et millest täpselt jutt käib ja mis firmast, siis keelduti mulle seda ütlemast. Ma täiesti mõistan neid, nad ei saagi seda öelda, sest seda ettevõtet ei ole olemas.

Ma ei ole ka mitte ühtegi blogijat/pilti/kontot reportinud. Ma reportin ainult mingist spämmi ja porri, mis mu DM postkasti tuleb, ja pilte, kus inimesed kannavad karusnahkseid kasukaid. Jep, seda ma teen, sest see on julm ja ma soovitan seda sul ka teha. 

Kokkuvõtlikult ei ole ma nende kahe inimesega peaaegu üldse kokku puutunud, vaid põgusalt, kui kuulusin paar nädalat neist ühe algatatud Instagrami promogruppi. Ja mingil hetkel jälgisin neid Instagramis ja nemad mind. Ma lahkusin grupist, natuke hiljem tekkisid sel teemal mingid arusaamatused ja ma tõesti ei olnud selles arusaamatuses nende inimeste poolt, sest ka mulle ei tundunud need grupid päris ausad. Siis kasutasin ma veel jälgijate liikumise jälgimiseks mõeldud äppi ja kui nägin, et nemad mind unfollowsid, võtsin ka nende lehtedelt follow maha. Kõlab veits nagu titeaed, ma tean, aga see blogimaailm vist ongi natuke selline.

Jah, ja ma tean ka seda, et olen endale ise selle poolavaliku blogielu valinud.

Aga ühesõnaga ma tõesti tundsin alguses, et ei pea sellest kirjutama ja et ma ei pea end kuidagi kaitsma või mingit kõne valmis vorpima, aga see lugu lihtsalt kummitab mind. 

Ma vahepeal mõtlen, et kui nad ühele firmale selliseid jutte rääkisid, siis äkki rääkisid nad veel kellelegi... kas nemad rikuvad hoopis minu koostöid? Kas nad teevad mulle seda, milles mind süüdistavad? 

Huh. 

Ma ei tahagi muud, ainult sulle öelda, et kui sa oled kuulnud, et keegi minust mingeid sarnaseid lugusid räägib, siis palun ütle mulle. Kui keegi on sulle midagi sellist minust rääkinud ja sa oled neid uskuma jäänud (ma tean, et nad on väga viisakad ja veenvad), siis palun tule ja räägime. 

Ma ei ole halb inimene ja ma ei teeks kellelegi mitte kunagi midagi sellist. Mulle on kõik mu sõbrad, jälgijad ja koostööpartnerid võrdselt kallid ja ma ei seaks neid suhteid mitte iialgi ohtu. 

Ma ei tea, kas see postitus tuli kokkuvõttes mingi räigelt ümmargune jutt ja äkki ei ole siit üldse midagi mõistlikku võimalik välja lugeda, aga ma vähemalt sain selle oma hingelt maha. 

Ja ma sain sulle ka kindluse mõttes öelda, et ma ei ole netikiusaja. 

♡