Mida me nelja päeva ja kolme lapsega oma Küprose reisil nägime-tegime

Kõigepealt tere sulle ja tere sulle ka, kes sa mu blogi ikka aeg-ajalt piilud ja ei ole lootust kaotanud, et siia mõni postitus teinekord potsatab. Ausalt, ma ise ei ole ka seda lootust kaotanud ja luban endiselt, et see blogi päris ära ei kao.

Aga asja juurde. 

Käisime mu õe perega Küprosel pikka nädalavahetust pidamas ja juba etteruttavalt öeldes vaimustusime Küprose saarest ja selle asukatest väga. Asukate all pean silmas inimesi, kasse ja kilpkonni. Kahjuks õnnestus rannas ka viimase laipa kohata, aga vist võit seegi, et kahe esimese liigi esindajad olid eranditult kõik elus. 

Jagan selle postituse osadeks, sest tead ju, et mul on komme heietama hakata ja pealkirjastatud osad aitavad mul kenasti reel püsida.

Lennud - lennuteenust ostsime Ryanairilt, lend Paphosele kestis neli tundi. Minnes neli pikka tundi, tulles neli natuke lühemat tundi, sest lugesin selle ajaga raamatu "Minu turbani saladus" läbi. 

Minnes olin mina laste valves, tulles mu õde ja õnne kombel istusin ma pea kogu kambast kümme rida eespool. Aitäh Ryanair, see mis mind vanasti nii kettasse ajas, rõõmustas mind sel korral südamest. Tegin koduteel lennukisse minnes Kadrile nalja, et nüüd algab minu puhkus.

Lennujaamades mingeid koroona piiranguid peale maski eriti ei kohanud. Ka meid tagasi tulles vastu võtnud Eesti Politsei viskas vaktsineerimistõendile vaid pilgu seda skänneerimata. Lisaks topiti meid Tallinnast minnes mingisse kitsasse ooteruumi kokku kogu lennu rahvaga. Lennu ajal wc-s käies nägin lennusaatjate kapil kirja, et pardal on 158 inimest ehk ma ei saa aru, miks meid kuidagi ei hajutatud. Aga see pole selle postituse teema. Üldiselt oli kõik nagu vanasti, aga kõik olid maskistatud ja inimesi oli vähe. Mõnusalt vähe. 

Lennud maksid meile seitsme peale kokku ca. €1000, mis teeb €142 inimene. 

Majutus - meie imetabase majutuskoha Kiriaki maja leidsin ma Airbnb-s ringi vaadates. Kokku maksis see €420. 

Esmalt hakkasid mulle väga meeldima pildid sellest majast- avarad ja valged toad, kena aed jne. Kohale jõudes armusin ma aga hoopis selle koha veidrusesse. 

Me oleksime sattnud nagu kuskile peeglitagusele maale, see kodu oli täis nipsasjakesi, kunsti, veidraid leiutisi üheksakümnendatest. Üks eredam näide on kassetimängijatega voodid. Lihtsalt veider, aga lahe ka. Kassette kahjuks jäetud ei olnud ja voodit kogu oma funktsionaalsuses me proovida ei saanud. 

Keda maja rohkem huvitab, siis tegin Instasse highlighti ja seal on olemas meie maja tuur.

Hoolimata sellest, et taksojuht, kellega mu õe pere Kiriaki koju sõitis oli väga skeptiline ja küsis neilt mitu korda, et kas nad on kindlad ikka, et tahavad sinna rajooni jääda, oli meie maja sadamast ainult 15 minuti kaugusel, poed ja muu vajalik kohe kõrval ja ujumiseks sobiv rand ca. 20 minutit lastega jalutada. 

Soovitan seda kohta kahe käega!

Esimest korda oma Paphose koju

Toitlustus ja toit - kohvikutes käisime me omajagu. Oleme suured kohvi fanatid ja tahtsime leida koha, kust saab päriselt head kohvi. Õnneks oli tagavara plaanina linnakeses ka Starbucks, ja just tagavaraks, sest me keegi ei fänna selle koha ohtraid papptopse ja tugevat brändingut, aga jah, kohv on seal ju täitsa hea. 

Õnneks leidsime kohe Starbucksi kõrval koha nimega Estrella, mis pakub kohaliku röstikoja Kudo kohvi ja tõeliselt head tänavatoitu. See on mu kõige lemmikum koht kõigist kohtadest, kus me Paphoses käisime ja tegelikult kui aus olla, siis ka viimase aasta eredamaid toiduelamusi üldse (sorry Kolm Sibulat, oled troonilt tõugatud). Käisime Estrellas kaks korda söömas - esimesel korral sõin ma vegan wrapi friikatega ja teisel suitsulõhe bagelit. Mõlemad olid kümme kümnest! Ja jep, ma tean, et ma ei söö tavaliselt kala, aga kuna ma olin Küprosel, saareriigis, mis püüab suure enamuse oma kalavarusid ise, siis oleks olnud patt see amps tegemata jätta. 

Oma teises Paphose lemmikus, Curry Houses, sõin ma hiidkrevettidega midagi, hahha, ma lihtsalt ei suuda neid nimesid meelde jätta ka kogu armastuse juures India toidu vastu. 

Ühesõnaga need kaks kohta on väga-väga super ja soovitan kõigile, kes oma tee Paphosele (Paphosesse?) leiavad.

Lisaks neile headele restoranielamustele saime väga hea elamuse ise kodus süüa tehes. Meil oli nii armas maja perenaine, et ta kostitas meid iga päev millegi kohaliku, hea ja veel paremaga. Nii leidsime ühel hommikul oma ukselingi küljest koti halloumi juustuga. Mineee, see oli parim! Kadri praadis selle juustu pannil ära, tegime põhjaks talle mõnusa ja rikkaliku rohelise salati ning mul pole lihtsalt sõnu, nii hea sai! Lapsed isegi sõid ja kiitsid! Kahjuks oma aia avokaadod salatisse ei jõudnud, sest olime natuke enne hooaega, aga selle eest valmivad need mul nüüd siin Eesti kodu puuviljakorvis. 

Meie maja kõrval oli farmers marker, kus müüdi rikkalikku valikut kohalikke puu- ja köögivilju ja võid olla kindel, et me proovisime neid suurtes kogustes. 

Kohalikud maiustused on samad mis Türgis ja Kreetal ning hahha, meie pere ühine arvamus on, et need pole väga head. Eelistame puuvilju.

Puuviljad - Jah, puuviljadele tahan pühendada lausa terve lõigu, sest need olid meie reisi staarid. Esiteks elasime me draakonvilja istanduse kõrval ja teiseks oli meie maja perenaisel nii rikkalik aed, et ma hakkasin jälle salamisi oma majast unistama. Kuidas oleks elu, kui enamus toiduks vajalik tuleks oma aiast? Ok, ka see ei ole tänase postituse teema, aga puuviljadest jagus meile küll ja veel ning proua pakkis meile kõike ka koju kaasa.

Meie aias kasvasid: avokaadod, melonid, pomelod, sidrunid, apelsinid, greibid, passionid, datlid, oliivid, banaanid, piprad, midagi sidruni ja apelsini vahepealset, mandariinid, granaatõunad.

Eriti hea elamuse saime me draakonviljadest ja papaiast, mida mõlemat ma olen Eestis proovinud, aga ei ole inimeste vaimustust jaganud. Ainus millega olen varem nõustunud on see, et need viljad näevad head ja fotogeenilised välja. Draakonvili on olnud kõva ja maitsetu ning papaia nagu kõrvits, täiesti nagu kõrvits. 

Paphos aga õpetas meile, et me ei olnud kunagi neist kumbagi puhul maitsenud päikese käes lõpuni valminud vilja. Draakonvili sulab suus ja on kergel kiivi moodi, samas magus ja meenutab samal ajal natuke ka peeti. Papaya ei ole üldse kõrvitsane vaid mõnusalt mahlane ja maitsekas. Ja nende viljade kilohind oli ainult kolmekas! 

Hahha, usu, me sõime neid palju!

Kaubandus - see on teema millega me väga palju kokku ei puutunud. Tegime kiired vee-, seebi-, õli- ja oliiviostud ja lasime lastel ka natuke oma taskuraha tuulutada, aga üldiselt eriti sellele auru ei pannud. 

Hinnad- hinnad on suht samad mis meil- näksid, vesi, šampoon jne. Suveniirid ja turistide nodi on pigem kallis. Soodsad on meie mõistes eksootilised puuviljad. 

Vaatamisväärsused- meie peamine vaatamisväärsus oli vahemeri ja Paphose sadam. Käisime klaaspõhjaga paadiga lõbusõidul ja ujumas. Istusime niisama rannas ja kastsime varbaid vette, vaatasime paate ja nautisime ilma. Vesi on seal võikalt soolane ja ujumiseks soovitan tungivalt ujumisprille. Jah, võikalt soolane, aga tervendav, õemehe psoriaas sai nelja päevaga natuke paremaks. 

Laevareis oli tore, maksime seitsme peale kokku €60, nägime merd ja laineid oma täies hiilguses, paadirahvas oli väga sõbralik ja vahva, nad jutustasid Paphose vetes põhja läinud laevadest, seal elavatest asukatest ja korallidest. Ja siis hakkas Lisbethil ja Kadril väga halb ja ma ei kuulanud enam ekskursiooni vaid üritasin nende meeleolu turgutada, aga vahva oli ikka, ja eriti vahva oli see, et mul endal halb ei hakanud. Meri loksutas meid tõesti kõvasti. 

Kolmanda päeva programmi pidid meil jääma kuningate hauakambrid, aga me Mia ja Silveriga sinna ei jõudnud. Mia oli pahur ja otsustas hoopis oma jäätise vastu maad virutada, karjuda ja trampida ning oma õigusi veel üks jäätis saada välja võidelda. Tulutult, me pöördusime poolelt teelt koju tagasi. 

Kadri perega käis seal haudadel ära, aga nad ütlesid, et me väga millestgi ilma ei jäänud. Kuum, pissihaisune ning üksluine värk oli olnud.

Huh, sa ikka loed?

Kassid - kasse on Küprosel palju. Meie maja juures elas neid kokku umbes 14. Kõige bossim ja sõbralikum kiisu sai "meie" kassiks. Mia pani talle nimeks Nacho ja sabas ta meil jalutas. Hiljem selgus küll, et Nacho päris nimi on Juuri, aga ka see ei seganud meil teda oma kassiks ja Nachoks pidamast. Headel lastel ikka palju nimesid. 

Mia unistab tihti kassist ja ütles mulle ka seal, et ta tahab täpselt Nacho moodi kassi. Kui ma selgitasin, et muidugi võime valida kollase ja valge kirju kiisu, kui kunagi peaksime kassi võtma, siis ütles ta, et mõtles hoopis kassi iseloomu. Juuri/Nacho oli väga uudishimulik ja sõbralik, lubas end kuditada, paitada ja silitada, tuli kutsumise peale ja käitus tegelikult väga koeralikult. 

Kassid toodi kunagi küprosele võitluseks madude vastu, aga kokkuvõttes oli see veits lappesse läinud ja madude asemel said uueks probleemiks need nunnud aga kiiresti paljunevad kiisukesed ise. 

Nacho

Kokkuvõte:

Miinused- kraanivesi ei ole joodav, pigem kallis sihtkoht, teistpidi liiklus, väga vähe ülekäiguradasid, üldiselt üsna räpane.

Plussid- palju värskeid puuvilju, mis on kättesaadavad ka tänaval, väga sõbralikud, aga mitte pealetükkivad inimesed/teenindajad, mereäärsus ja väga soolane vesi, hea kliima suht aastaringselt.

Väike nihuminek oli meil lennujaamast oma majutusse jõudmisega, väsinud pea ja suure innuga hakkasime lennujaama juures esimeste taksistiga kohe suhtlema. Taksojuht valetas meile, et seal ei ole Bolti (tegelikult on). 

Maksime kahe takso eest majutusse minnes kokku €70, Boltiga oleks see olnud €40. 

AGA buss maksab täiskasvanule €1.50, neljasele tasuta, suurematele lastele €0.75 (läksime sellega koju minnes lennujaama), ta sõidab küll kauem, aga siiski väga mõnusalt. Lisaks saab kergesti bussiga ka Aphrodite sünnikohta, korallrannale ja veeparki. Me ei käinud neist üheski, aga ma nägin busse, mil need kirjad ees. 

Ehk siis kui Eesti külmad tuuled meid sinna kunagi tagasi peaks viima!

Vot, selline värk ja sel korral jõudsime me isegi natuke puhata ka!

Ole musi ja tule jälle!  

Mia oma Nacho ja juustuga

Draakonvilja istandus

Kohalik käsitöö

Mu maailma lemmikuim lill  ♥

♡