Loetud raamat: "Leides sisu" ehk kuidas iidne soome kontseptsioon ka meil elada aitaks

Mu esimene sel aastal loetud raamat on "Leides sisu". 

Paari sõnaga öeldes on see Soomet ja soomlaste kultuurilisi, natuke ajaloolisi ning hingelisi eripärasid käsitlev eneseabi raamat. 

Alguses tundus mulle, et okouuu, see on ka sellise natuke üleoleva mina-tean-ja-olen-selle-läbi-teinud-nüüd-olen-jumal tooniga kirjutatud, AGA õnneks kohtasin seda vaid päris raamatu alguses. Näiteks siis, kui kirjanik toob näite, et talle ei lähe korda kuulsused, kellega on taksot ja teab mida jaganud, aga nimetab nad kõik nimepidi ära ja justkui ikkagi kiitleks sellega... Ühesõnaga, ta kiitleb sellega, et ei kiitle sellega ja see on väga imelik.

Kuskil oli midagi veel, aga hetkel, kui olen raamatu läbi lugenud, tundub see ebaoluline, sest tegelikult koorus teosest välja vahva kirjeldus inimese elust, kes on lõpuks leidnud rahu ja armastuse oma tegemiste, elu pisiasjade ja elutunnetuse vastu. 

Siin pean ära mainima, et millegipärast mõtlesin ma korra ka Valdur Mikita peale. Ei, see raamat ei ole sarnane, see ei ole selliselt kirjutatud, nagu Mikita seda teeb, aga ühe kultuuri fännamine, armastamine ja nende eripärade uurimine pani mu siiski talle mõtlema. 

Autor räägib ka oma ärevusest ning depressioonist ja sellest, kuidas ta nendega igapäevaselt toime tuleb. Ja mina (marijaanus.com blogi kuulus autor) ja Katja ("Leides sisu" veel kuulsam autor) ütleme nagu ühest suust: "KÜLM VESI ON PARIM VAHEND KODUSTES TINGIMUSTES ÄREVUSE JA DEPRESSIOONIGA TOIME TULEMISEKS". Ma ei taha hakata siin nüüd oma teemadest jälle tuututama, aga palun, kui sa tunned end madala ja jõuetuna, võta lihtsalt üks (jää)külm dušš!

"Leides sisu" lugedes võrdlesin ma paratamatult peas ka soomlasi ja eestlasi ja tead mis, (vist tead!) me oleme oma sisult ikka paganama sarnased. Mina isiklikult tundsin suurt samastumist, mitte ainult soomlastega üldiselt, vaid ka otseselt raamatu autori Katja Pantzariga. Meie iseendas sisu otsimise ja leidmise vahendid on sarnased. 

Näiteks külm vesi, mets, värviline ning hea toit, liikumine... Välja arvatud saun, saun ei ole mu lemmik, AGA selle raamatu lugemine pani mind tegelikult sauna tahtma. 

Kiiret talvist sulpsu ja kuuma sauna. 

Terve see raamat räägib autori jõudmisest oma sisuni (ta soovitab ja kirjeldab praktikaid) ja soome keelse väljendi "sisu" tuumast erinevate inimeste jaoks ning selle kasutamisest. 

Natuke palju oli minu jaoks ka statistikat, aga saan aru, et see on selle raamatu seisukohast oluline ja tõestab, et selline sisukas eluviis ja oma sisu omamine võib viia massilise heaoluni, mis kajastub ka rahvusvahelistes statistikates. 

Kokkuvõttes ütlen ma sulle, et loe seda raamatut, kui sind huvitavad soomlased ja nende kultuur, kui sa oled oma sisu otsinguil puntras, või hoopis oma sisu leidnud, kui tahaksid oma elustiilis midagi paremaks muuta, kui tahad alsutada talisuplusega ning kui tahad esitada endale igapäevaseid pisikesi väljakutseid!

 Ja tõesti, sulle ei tohi ka eneseabi raamatud vastukarva olla!

Mina vist sain aru, mis on sisu. Minu sisu. ✧・ﾟ

Ole musi ja loe ka!

♡