Minimalism, siit ma tulen! (või ma vähemalt väga loodan seda :D )

On ju uus aasta ja värgid, ja mu sees peavad ka sel aastal pidevalt võitlus ma-olen-minimalist-Mari ja appi-ma-tahan-kõiki-neid-ilusaid-asju-Mari... Noh, ja siis ma pendeldan äärmusest äärmusesse... 

Muidugi on minimalism minu jaoks olnud JUBA väga pikk teekond, see on kestnud aastaid ja ei olegi justkui päriselt kuskile jõudnud.... olen isegi mõelnud, et äkki minust ei saagi kunagi minimalisti, head minimalisti, sest ma armastan nii väga riideid ja ehteid ja kõike... mõnikord taban end seismas keset tuba, ümbritsetuna asjadest, mille koju jõudmist ma isegi ei mäleta... Ma lihtsalt armastan nii väga second-hand kaupu, aga tihti olen seda kasutanud justkui õigustust, et asjade ostmisest "laksu" kätte saada. "See on ju säästlik!" olen endale sisendanud, samal ajal kui kapp aina täitub...

Jah, ma tean ja tuletan endale meelde, et minimalism ei olegi sihtpunkt, see ongi teekond, teel olemine ja kuskile suundumine. Peab olema mõistlik ja endale aega andma. Aga mõnikord kaotab sõna "minimalism" minu jaoks ikkagi tähenudse... AGA siis kuulan ma paar osa The Minimalists podcastist ja tean enda sees, et ma OLEN minimalist. Vähemalt võrreldes selle endaga, kes ma oleksin siis, kui ma ei oleks minimalist. Loogiline, eks?! :D

Tegelikult tean, et minimalism ei ole ainult asjade vähendamine ja mitte ostmine. See on elustiil, mis aitab mul keskenduda sellele, mis on elus tõeliselt oluline. See on vabanemine ebavajalikest asjadest, kohustustest ja mõtetest, et leida rahu ja selgus.

Ühesõnaga selle aastaga tahan ma oma elus, mõtetes, tegudes ja tunnetes korraliku inventuuri teha, sest on aeg oma minimalismialased teadmised praktikasse panna ning oma elustiilile ausalt otsa vaadata!

Aitäh, et loed mu heietusi! ♡

M.